Kuna kevad on tavaliselt just ilus ja sobiv aastaaeg värskelt armunud ning üleüldse kõikidele armunutele, siis mõtlesin väikese teksti blogida armastusest. See tekst sobib kõigile, nii neile, kes on suhtes, neile, kes tahaksid olla- kes tunnevad, et armastavad, et neid armastatakse või lihtsalt pettunutele ja haiget saanutele.
Otsustasin iga lõigu natuke lahitseks jätta ja lauseid küsimusteks vorpida, et kõigil oleks natuke mõtlemist teemale " mis on armastus ?"
Ja veelkord suur suur Aitähh ja Kalli kõikidele mu armsatele lugejatele ! Nagu ikka arvamusi, kriitikat ja kommentaare.. Enjoy ! :)
Mis on armastus ? Kas see on tunne, milleks paljud seda nimetavad ? Kas see on tunne, et vajad kedagi, aga tunne, mida tegelikult pole olemas või kas see on tunne, mis ühel ajal on ja siis lihtsalt ühtäkki kaob, võttes endaga kaasa kõik, millest unistasame, mille peale lootsime ja keda usaldasime. Kas see ongi armastus ?
Mis on armastus ? Kas see on meeleheide, milleks paljud seda kutsuvad ? Kas see on meie iseenda meeleheide, et oled kellegi järgi hull? Meeleheide, mida vajad, millest tunned puudust, kui see kustub. Meeleheide, millest oled sõltuv, mida vajad, mille üle rõõmustad, kui see taas sütib. Meeleheide, mis tuleb ja siis jälle kaob. Kas see ongi armastus?
Mis on armastus? Kas see on olek, hetke arvamus, lihtsalt ajaveetmis viis kellegi teisega. Kellegiga, kellega koos tunned ennast vabalt, kellega koos oled üks õnnelikuim. Kas see on ajaveetmis viis kellegiga, kellega võiksid vallutada terve maailma ja lõpuks ka päikesesüsteemi. Kas see on lihtsalt lõbus hetk, mis ühtäkki on ja siis kui seda pole, siis tunneme sellest puudust. Kas see ongi armastus?
Mis on armastus? Kas see on lihtsalt hellad suudlused, pikad kallistused ja seks? Kas see on lihtsalt üks õhtu kellegiga, keda sa oled kaua tundnud ja kellega tahaksid vahetada pool oma südamest. Kas see on lihtsalt väike ajaviide kellegiga, kes tundub sulle olevat maailm ? Kuid hommikul maailm hajub, kaob. Kas see on aja maha võtmine kellegiga, keda tegelikult ei eksisteeri, keda pole olemas ? Kas see ongi armastus ?
Mis on armastus? Kas see on tülid, vaidlused ja riius olemised? Kas suhe vajab päriselt värskenduseks riide ? Kas tõesti peabki nutma, et suhe tunduks jälle värske ja uus ? Kas tõesti peab vaidlema, üksteist halvustama ja sõimama, et see kõik uuenduks ja refresh'iks ? Kas tõesti suhte paremaks tegemiseks pole vaja just rohkem hellust ja hoolivust või me peamegi iga päev leppima armastuse nimel riidude ja tülidega? Kas see ongi armastus?
Mis on armastus? Kas see on üksteise nimel seismine, kuulamine või see on lihtsalt kellegist sõltumine ? Kas armastus on partneri eest seismine suures rahvamassis, kui keegi su kaaslast halvustab või see on lihtsalt vaikus, kui keegi teda norib ? Kas see on aitamine ja abist välja päästmine või sõltuvus, harjumus kellegi järgi, kellegi üle ? Kas see ongi armastus ?
Mis on armastus ? Kas see on vajamine kedagi, kellegi kõrval olemine kogu elu või see on nutmine, kui keegi kaob, kui keegi su jätab ? Mida on rohkem, kas armastust kogu eluks või armastust päevaks - üheks ööks ? Kas see on tunne, et tahad kedagi puudutada, kes läbi su silmade tundub sinu kõrval, sinu sees, aga keda sa ometigi puudutada ei suuda kuna ta on sinust kaugel ? Kas see tuleb ise su juurde või sa pead seda otsima, nägema vaeva selle nimel ? Kas see ongi armastus ?
Mis on armastus ? Kas: tunne, meeleheitlikus, olekud, hetke arvamused, ajaveetmisviisid, aja maha võtmine, ühe öö suhted, kallistused, suudlused, seks, lõbus hetk, kurbus, pisarad, meeleheitlik nutt, hullumine, kuulamine, üksteise eest seismine, üksteise aitamine, solvamine, tülid, riiud, vaidlused ja kaugusmaad on pandud kõik ühte suurde karpi ja siis seda karpi nii kaua loksutatud, kuni kõik seal sees on kogematta segamini läinud ja selle segaduse nimeks on pandud armastus ? Kas see ongi armastus, mille kohta me ütleme, et kõhus kõditab ja liblikad lendavad kõtus ringi ? Kas see ongi armastus ? Kas armastus on üldse olemas ?
tiistai 5. huhtikuuta 2011
tiistai 29. maaliskuuta 2011
Sõnad.
Tekstike sõnadest, lugege ja mõelge, kuidas te suudate, võite või teete kellegile sõnadega haiget, ise tähele panemata. Isegi kui te üritate olla nii, et ei riiva kellegi tundeid, teete te seda ikkagi sõnadega. Lugege, nautige- nagu ikka :)!
Kas keegi on kunagi mõelnud sellele, kui palju sa teed tühiste sõnadega teistele haiget? Tavaline ülbe vastus kallimale võib juba kustutada osa kiindumusest. Maailmas on nii palju inimesi, kes suudavad päeviti riivata teiste tundeid, lihtsalt nende arust suvaliste sõnadega. Sõnadega, millel pole tähendust, millel puudub mõtte.
Kas keegi on kunagi mõelnud sellele, kui palju üks sõna võib tähendada? Võttes näiteks kõige enim kasutatud sõnu argipäevas: viha ja armastus. Viha on kõigest nelja täheline sõna, aga kui mõelda sellele kui palju see tähendab. Täiesti tavalise kirjapildiga ja kõlatu lause :" Ma vihkan Sind!" Suudab purustada kõik head mõtted, suudab kustutada igasuguse naeratuse näolt ja riivab kindlasti tundeid ja mitte õrnalt, vaid vastupidi - sügavalt. Isegi kui seda ütleb su vihavaenlane, kellest sul on täiesti ükskõik, riivab see ikkagi su südant, mingil määral. See lause, see sõna, paneb mõtlema sellele, kui paljudele sa päriselt, otse südamest meeldid. Kas paljudele? Kas paljud on sulle öelnud nii? Miks? Kas sa oled selle ütlemiseks andnud põhjuseid?
Pooled inimkonnast suudavad iga päev anda teistele erinevaid põhjuseid enese vihkamiseks, mitte sallimiseks. Tavaline mõnitus, teise solvamine tekitab eneses halba tunnet. Kui paljud on mõelnud sellele, kuidas su halvad sõnad võivad teisi mõjutada? Inimesel tekib jäine tunne, ühtäkki kustub igasugune hea tunne enese ja teiste vastu. Tekkib tühjus ja peas jooksevad küsimused: mida ma olen valesti teinud; miks mind vihatakse; miks just mina? Kuid pooled neist annavad ise selleks põhjuse.
Sa ei saa isegi aru, kui külmalt sa naeratad rahvale, kui oled tõusnud vale jalaga voodist välja. Sa ei saa isegi aru, kuidas sa oma sõbranna poisile flirtivalt naeratad. Sa ei saa isegi aru, kui vastikult sa oma vanematele vastu hakkad ja neid teiste sõprade ees laitmatult mõnitad. Kas nemad on selle ära teeninud, milles on süüdi teised inimesed, su sõbrannad- sõbrad, milles on süüdi su vanemad?
Sõna armastus peletab kõik vihamõtted kaugele ära. Inimesed, kellele öeldakse: " Ma armastan Sind!" on palju õnnelikumad, kui inimesed kellele avaldatakse viha. Juba see, kui sa ütled sõbrannale või sõbrale :" Sa oled hea sõber, ma usaldan Sind!" muudab nende päev ilusamaks, see peletab kõik muremõtted ja suule ilmub automaatselt naeratus.
Kui paljud inimesed vajavad armastuse-, õnne-, sõbralikuse-, usalduse- ja headuse tunnet? -Igaüks meist vajab seda! Sina, Su vanemad, Su sõbrad, Su sugulased, Sulle täiesti võõrad inimesed, kõik. Iga inimese päev muutub kohe õnnelikumaks, kui talle avaldatakse kiindumust või öeldakse üks ilus lause, mis lõpetab päeva armsalt.
Iga inimene teab, kuidas talle kalli inimese päev sõnadega ilusaks muuta. Igaüks meist oskab seda. Miks su vanemad ei lase sul teha seda, seda, seda ja seda? - Kas sa oled kunagi mõelnud, et väikegi kallistus, muudab su ema leebemaks ja isa õnnelikumaks ? Ehk ongi probleem selles, et sa pole ammu avaldanud oma vanemate vastu kiindumust. Äkki sa peaksid ütlema neile paar armsat sõna või andma neile põsemusi, ehk isegi kallistama, et saada tagasi vanemate usaldus, vanemate hoolivus ja kaitse, et nad lubaksid sul rohkem teha ja rohkem olla.
Kui tunned, et Su poiss on jäänud Sinust kaugemale, ta ei pühenda aega sulle enam nii palju? Äkki sa oled jätnud ta unarusse ehk sa peaksid talle meelde tuletama, kui kallis ta sulle on ja et sa päriselt armastad teda? Väike suudlus ja tugev kallistus toob ta kindlasti Sulle lähemale.
Miks su sõbrad sinust enam lugu ei pea? Ehk sa oled liiga palju nende üle irvitanud ja neid naljaga mõnitanud, aga kui sügavalt võib haiget teha n.ö naljaga mõnitamine, nende üle haledalt naermine? Kas sa oled kunagi mõelnud sellele, et selle asemel, et sõbrale/sõbrannale hommikult väsinud, tüdinenud ja vihase häälega " tsau " öelda, võiksid Sa teda emmata ja talle kõrva sosistada:" Ilusat päeva, kallis sõbranna/sõber !"
Kas sa oled kunagi mõelnud, mida ühed pealtnäha tavalisesti kõlavad sõnad tähendavad? Kas sa oled kunagi mõelnud, kuidas nad võivad muuta Sulle tähtsa või lihtsalt tuttava inimese päeva? Kas sa oled kunagi leidnud endale viisteist minutit selliste asjade mõtlemiseks? Ära kaota oma sõpru, lähedasi ega tuttavaid nendele haiget tehes- tavaliste- sõnadega!
Kas keegi on kunagi mõelnud sellele, kui palju sa teed tühiste sõnadega teistele haiget? Tavaline ülbe vastus kallimale võib juba kustutada osa kiindumusest. Maailmas on nii palju inimesi, kes suudavad päeviti riivata teiste tundeid, lihtsalt nende arust suvaliste sõnadega. Sõnadega, millel pole tähendust, millel puudub mõtte.
Kas keegi on kunagi mõelnud sellele, kui palju üks sõna võib tähendada? Võttes näiteks kõige enim kasutatud sõnu argipäevas: viha ja armastus. Viha on kõigest nelja täheline sõna, aga kui mõelda sellele kui palju see tähendab. Täiesti tavalise kirjapildiga ja kõlatu lause :" Ma vihkan Sind!" Suudab purustada kõik head mõtted, suudab kustutada igasuguse naeratuse näolt ja riivab kindlasti tundeid ja mitte õrnalt, vaid vastupidi - sügavalt. Isegi kui seda ütleb su vihavaenlane, kellest sul on täiesti ükskõik, riivab see ikkagi su südant, mingil määral. See lause, see sõna, paneb mõtlema sellele, kui paljudele sa päriselt, otse südamest meeldid. Kas paljudele? Kas paljud on sulle öelnud nii? Miks? Kas sa oled selle ütlemiseks andnud põhjuseid?
Pooled inimkonnast suudavad iga päev anda teistele erinevaid põhjuseid enese vihkamiseks, mitte sallimiseks. Tavaline mõnitus, teise solvamine tekitab eneses halba tunnet. Kui paljud on mõelnud sellele, kuidas su halvad sõnad võivad teisi mõjutada? Inimesel tekib jäine tunne, ühtäkki kustub igasugune hea tunne enese ja teiste vastu. Tekkib tühjus ja peas jooksevad küsimused: mida ma olen valesti teinud; miks mind vihatakse; miks just mina? Kuid pooled neist annavad ise selleks põhjuse.
Sa ei saa isegi aru, kui külmalt sa naeratad rahvale, kui oled tõusnud vale jalaga voodist välja. Sa ei saa isegi aru, kuidas sa oma sõbranna poisile flirtivalt naeratad. Sa ei saa isegi aru, kui vastikult sa oma vanematele vastu hakkad ja neid teiste sõprade ees laitmatult mõnitad. Kas nemad on selle ära teeninud, milles on süüdi teised inimesed, su sõbrannad- sõbrad, milles on süüdi su vanemad?
Sõna armastus peletab kõik vihamõtted kaugele ära. Inimesed, kellele öeldakse: " Ma armastan Sind!" on palju õnnelikumad, kui inimesed kellele avaldatakse viha. Juba see, kui sa ütled sõbrannale või sõbrale :" Sa oled hea sõber, ma usaldan Sind!" muudab nende päev ilusamaks, see peletab kõik muremõtted ja suule ilmub automaatselt naeratus.
Kui paljud inimesed vajavad armastuse-, õnne-, sõbralikuse-, usalduse- ja headuse tunnet? -Igaüks meist vajab seda! Sina, Su vanemad, Su sõbrad, Su sugulased, Sulle täiesti võõrad inimesed, kõik. Iga inimese päev muutub kohe õnnelikumaks, kui talle avaldatakse kiindumust või öeldakse üks ilus lause, mis lõpetab päeva armsalt.
Iga inimene teab, kuidas talle kalli inimese päev sõnadega ilusaks muuta. Igaüks meist oskab seda. Miks su vanemad ei lase sul teha seda, seda, seda ja seda? - Kas sa oled kunagi mõelnud, et väikegi kallistus, muudab su ema leebemaks ja isa õnnelikumaks ? Ehk ongi probleem selles, et sa pole ammu avaldanud oma vanemate vastu kiindumust. Äkki sa peaksid ütlema neile paar armsat sõna või andma neile põsemusi, ehk isegi kallistama, et saada tagasi vanemate usaldus, vanemate hoolivus ja kaitse, et nad lubaksid sul rohkem teha ja rohkem olla.
Kui tunned, et Su poiss on jäänud Sinust kaugemale, ta ei pühenda aega sulle enam nii palju? Äkki sa oled jätnud ta unarusse ehk sa peaksid talle meelde tuletama, kui kallis ta sulle on ja et sa päriselt armastad teda? Väike suudlus ja tugev kallistus toob ta kindlasti Sulle lähemale.
Miks su sõbrad sinust enam lugu ei pea? Ehk sa oled liiga palju nende üle irvitanud ja neid naljaga mõnitanud, aga kui sügavalt võib haiget teha n.ö naljaga mõnitamine, nende üle haledalt naermine? Kas sa oled kunagi mõelnud sellele, et selle asemel, et sõbrale/sõbrannale hommikult väsinud, tüdinenud ja vihase häälega " tsau " öelda, võiksid Sa teda emmata ja talle kõrva sosistada:" Ilusat päeva, kallis sõbranna/sõber !"
Kas sa oled kunagi mõelnud, mida ühed pealtnäha tavalisesti kõlavad sõnad tähendavad? Kas sa oled kunagi mõelnud, kuidas nad võivad muuta Sulle tähtsa või lihtsalt tuttava inimese päeva? Kas sa oled kunagi leidnud endale viisteist minutit selliste asjade mõtlemiseks? Ära kaota oma sõpru, lähedasi ega tuttavaid nendele haiget tehes- tavaliste- sõnadega!
sunnuntai 27. maaliskuuta 2011
Minu oma päikseke !
Mõtlesin siis üle pikka aja ühele ainulaadsele ja kallile inimesele ühe teksti pühendada, kellegile, kes on näinud kõike minu tujusid. Lugege ja mõelge, kui lihtne on teistele oma tundeid väljendada, lihtsalt südamest kõik ära kirjutada. Soovin ja loodan palju, et peale seda ta tuju tõuseb :) Just enjoy !
On keegi, kes on su peegel igas asjas, ta teab sinust kõike, ta on kuulnud sinust kõike lugusid ja neid eri versioonides ja mitmes stiilis, ta tunneb sind läbi ja lõhki, ta teab su igat kõige pisematki saladust, mis on sügaval peidus su hinges teiste eest. Kes see keegi on? Kes see on, kes oskab su tujude järgi olla ja toob sulle mõistuse tagasi, kui oled selle ära kaotanud?
See keegi on, kellega Sa oled juba väikesest peale koos olnud. Temaga oled andnud oma kõige suuremaid kontserdeid, erinevatest ansamblitest, üksiklauljatest, temaga oled ka erinevaid duosid jäljendanud. Just tema on see, kes on Sulle peale igat su kontserti sulle aplodeerinud ja Sinult autogrammi küsinud su suurepärase etenduse eest.
See keegi on, kellega sa oled kõik ema ja isa riietekapid ja jalatsiteriiulid läbi käinud. Temaga oled sa avanud oma ilusalongi. Tema on teinud Sulle su elu kõige ilusamad soengud ja pärast sulle lõppu viimistluseks meigi peale ladunud. Tema on samuti ka olnud Sinu stilist, ta on soovitanud ja valinud Sulle ema kleitide või isa lipsude seast kõige ilusamad rõivad.
See keegi on, kellega sa oled teinud oma iskliku lõhna brand'i, segades sinna kõik õhuvärskendajad, parfüümid ja muud lõhnad, mis su kodus leidub. Tema on andestanud Sulle iga su väikese vea, kui oled mõna tilga valesse lõhnapudelisse seganud. Temaga oled värskendanud iga väiksemagi asja su kodus.
See keegi on, kellega sa oled oma kodu kõige suurema kevad puhastuse teinud, pannes asjad niimodi ära, et alles peale viie tunnilist otsimist, leiab kraami heal juhul üles. Temaga oled sa kakelnud mänguasjade pärast, kuid lõpuks on ta ikkagi andnud oma mänguasjad Sulle, et sa poleks kurb. Temaga oled sa kakelnud maistuste pärast, kuid lohutuseks on ta alati sulle pool kommi andnud, kui sa oma omad oled ruttu ära söönud.
Keegi, kes on Sulle mänguasjadeks isa õlised tööriistad toonud, kui igatsed endale uusi asju. Keegi, kellega Sa oled koos ülesse kasvanud õnnes, rõõmus, naeruvapustustes, pisarates, kakluses. Keegi, kes tuleb alati Sinu juurde, kui vajad õlga, mille najal nutta või naerda. Keegi, kes on alati Sinuga, kui Sul on igav, kui sa tunned ennast üksikuna või kui vajad peokaaslast.
Keegi, kes on Su teine pool, su isiklik õpetaja, su isiklik treener, sinu ihukaitsja, sinu pätuste kaaslane. Keegi, kellega Sa võid oma tegemisi muljetada kogu Su elu. Keegi, kelle juurde sa võid minna nuttes ja ta muudab pisarad naeruks.
Kes see keegi on? Kes on see armas inimene, kelleta sa poleks päris Sina? Kes on see, kes ei jätta Sind kunagi? Ma ei oska öelda, mitmel üldse selline elurõõmus päike olemas on. Ma ei tea kuidas teistega, aga Minule on see kallis inimene Minu Õde !
Pühendusega ja Armastusega Õele !
On keegi, kes on su peegel igas asjas, ta teab sinust kõike, ta on kuulnud sinust kõike lugusid ja neid eri versioonides ja mitmes stiilis, ta tunneb sind läbi ja lõhki, ta teab su igat kõige pisematki saladust, mis on sügaval peidus su hinges teiste eest. Kes see keegi on? Kes see on, kes oskab su tujude järgi olla ja toob sulle mõistuse tagasi, kui oled selle ära kaotanud?
See keegi on, kellega Sa oled juba väikesest peale koos olnud. Temaga oled andnud oma kõige suuremaid kontserdeid, erinevatest ansamblitest, üksiklauljatest, temaga oled ka erinevaid duosid jäljendanud. Just tema on see, kes on Sulle peale igat su kontserti sulle aplodeerinud ja Sinult autogrammi küsinud su suurepärase etenduse eest.
See keegi on, kellega sa oled kõik ema ja isa riietekapid ja jalatsiteriiulid läbi käinud. Temaga oled sa avanud oma ilusalongi. Tema on teinud Sulle su elu kõige ilusamad soengud ja pärast sulle lõppu viimistluseks meigi peale ladunud. Tema on samuti ka olnud Sinu stilist, ta on soovitanud ja valinud Sulle ema kleitide või isa lipsude seast kõige ilusamad rõivad.
See keegi on, kellega sa oled teinud oma iskliku lõhna brand'i, segades sinna kõik õhuvärskendajad, parfüümid ja muud lõhnad, mis su kodus leidub. Tema on andestanud Sulle iga su väikese vea, kui oled mõna tilga valesse lõhnapudelisse seganud. Temaga oled värskendanud iga väiksemagi asja su kodus.
See keegi on, kellega sa oled oma kodu kõige suurema kevad puhastuse teinud, pannes asjad niimodi ära, et alles peale viie tunnilist otsimist, leiab kraami heal juhul üles. Temaga oled sa kakelnud mänguasjade pärast, kuid lõpuks on ta ikkagi andnud oma mänguasjad Sulle, et sa poleks kurb. Temaga oled sa kakelnud maistuste pärast, kuid lohutuseks on ta alati sulle pool kommi andnud, kui sa oma omad oled ruttu ära söönud.
Keegi, kes on Sulle mänguasjadeks isa õlised tööriistad toonud, kui igatsed endale uusi asju. Keegi, kellega Sa oled koos ülesse kasvanud õnnes, rõõmus, naeruvapustustes, pisarates, kakluses. Keegi, kes tuleb alati Sinu juurde, kui vajad õlga, mille najal nutta või naerda. Keegi, kes on alati Sinuga, kui Sul on igav, kui sa tunned ennast üksikuna või kui vajad peokaaslast.
Keegi, kes on Su teine pool, su isiklik õpetaja, su isiklik treener, sinu ihukaitsja, sinu pätuste kaaslane. Keegi, kellega Sa võid oma tegemisi muljetada kogu Su elu. Keegi, kelle juurde sa võid minna nuttes ja ta muudab pisarad naeruks.
Kes see keegi on? Kes on see armas inimene, kelleta sa poleks päris Sina? Kes on see, kes ei jätta Sind kunagi? Ma ei oska öelda, mitmel üldse selline elurõõmus päike olemas on. Ma ei tea kuidas teistega, aga Minule on see kallis inimene Minu Õde !
Pühendusega ja Armastusega Õele !
tiistai 15. maaliskuuta 2011
Pisarad.
Mõtlesin, et kirjutan veel paar lühemat teksti ja siis hakkaksin millegi pikema peale mõtlema, et äkki on huvitavam lugeda, kui on ka tekste, millel on järg, siis on mida oodata ja arvata, kuidas lugu edasi võiks minna.. Aga seda siis lähitulevikus, praegu mõtlesin, et postitaksin sellise väikese tundelisema juttu pisaratest, kui kiiresti võivad pisarad ja nende tähtsus su eluloos muutuda ja natuke sellist siis.. :) Lugege, avaldage arvamust, jagage kriitikat ja nautige, heipshops bye :)!
Millised on pisarad? Nad võivad olla mitmesugused: vastikuse-, viha-,kurbuse- või õnnepisarad, aga millised nad ka poleks, üks on kindel,nad ajavad su värisema, tekib kananahk ja hakkab imelikul kombel jahe...
Esimest korda nutsin,kui olin viiene, endaarust olin juba suur neiu ja alati tahtsin emmet söögi tegemisel aidata, kuid nagu igal pisikesel neiukesel, nii ka minul, juhtus õnnetus ja lõikasin kogematta sõrme, verd tuli minu pisikeste silmade jaoks kohutavalt palju ning jooksin emme ja issi juurde valades lausa krokodilli pisaraid, mu suured rohuvärvi silmad kiirgasid pisaratest ja läbi nuttu küsisin issilt :"Mis nüüd saab?" Emme võttis mu pisikese käekese ja pesi haava puhtaks. Samal ajal oli issi võtnud kappist lõikepaastri ja asetas selle nüüd sõrmele.
Mu ingli välimus, pisikesed õrnad pruunid lokkid ja mururohelised silmad lummasid kõiki. Kuigi ma lasteaias ei olnud sugugi ingli iseloomuga. Kasvatajad alati kurtsid vanematele,et "Annabel ei pissinud potile,ei söönud putru ja võtis jälle Marielt nuku ära. " Issi kannatas kõik välja ja alles autos ohkas ja ütles tasaselt: " Kullakallis pisike Annabel, kas võiksid natuke korralikum olla?" Ja unustas kõik jälle ühe minutiga.
Ma kasvasin nagu kasvavad ka puud, põõsad ja kõik muu elav. Ma läksin kooli, ma sirgusin suureks iseseisvaks plikaks. Emme muutus emaks ja issi muutus isaks. Enam ei tehtud igapäevaseid komplimente:" Annabel, su juuksed on pikemad.. Annabel sa oled nii ilus.. Annabel, meie pisike inglike." Ma muutusin lihtsalt Bellaks ja kiituste asemel tulid :" Kurat, kas sa saaksid teha nii või kurat kas sa saaksid olla nii jne.. "
Ma ei kannatasin välja igaühe viimsegi märkuse, kuid vahest vihahoos ma ütlesin vastu, see tegi haiget, valu valitses mu hinge, ma mõtlesin alati, et kuidas ma võin ja suudan nii julmalt ja inetult vastu öelda,kuid ajapikku ma mõistin ,et inimestele ei teinud minu kohta öeldud solvangud haiget, kuid mina, ma ikkagi üritasin olla kõikide vastu seesama väike armas ja heasüdamlik inglike.
Ma meenutasin,kui ma nutsin esimest korda, meenutasin esimesi pisaraid.. Ma olin alati arvanud, et esimesed pisarad on kõige valusamad ja vastikumad, aga sind nähes unustasin kõik, Sa olid nagu päike mu jaoks. Alati tulin rõõmuga koju,et Sinuga rääkida. Alati olin rõõmus, kui kuulsin Su nime, naeratus oleks justkui vägisi suule tulnud ja püsis seal nii kaua .. Kuni ma nägin msnis kirja: "Kõik on läbi, vabandust ! "
Ma ei jõudnud isegi mõelda, milline vastik hädapätakas, lapselik ja rõve, südametu kartja sa oled, ma ei suutnud isegi mõelda, et sa kartsid näost näkku öelda, sa kartsid, sa kardad, sa oled jälestav, ma ei suutnud mõelda ega tunda, enne jõudsid tuhanded pisarad vallutada mu mõistu, silmad ja mu põsed, pisarad, need voolasid vaikselt mööda mu põski alla, suule jõudes, tundsin kibedat valu maitset. Ma unustasin hetkega, kui valusad ja rohked mu esimesed pisarad olid, sest see valu mida ma tundsin nüüd, polnud võrreldav millegiga..
Kõik muutus nii mõtetuks, kollane päike, mis kunagi kiirgas olenemata oma suurusest, nii eredalt ja kollaselt, muutus nüüd mustaks ääretult suures plekiks, olenemata oma rohkusest, see ei kiirganud, vastupidi see kustutas kõik..
Naeratus muutus pisarateks ja kõik oligi läinud. Ma tundsin ennast tühisena, ei kellegina ja lihtsalt läksin, läksin kaugele ära, kus polnud Sind, kus polnud asju, mis meenutaksid Sind, olid uued ja paremad inimesed, kes aitasid mul unustada, unustada mineviku, ma lihtsalt olin läinud, ära, igaveseks..
Pisarad võivad olla nii suured kui väikesed, neid võib olla palju kui ka vähe. Vahest sa tunned neist rõõmu.. vahest ! Aga üks on kindel, nii õnnes, kui ka kurbuses, nii armastuses kui ka vihas, tühjuses, tundetuses, helluses ja ootuses-lootuses, alati saadavad ja lõpetavad Su loo pisarad.
Millised on pisarad? Nad võivad olla mitmesugused: vastikuse-, viha-,kurbuse- või õnnepisarad, aga millised nad ka poleks, üks on kindel,nad ajavad su värisema, tekib kananahk ja hakkab imelikul kombel jahe...
Esimest korda nutsin,kui olin viiene, endaarust olin juba suur neiu ja alati tahtsin emmet söögi tegemisel aidata, kuid nagu igal pisikesel neiukesel, nii ka minul, juhtus õnnetus ja lõikasin kogematta sõrme, verd tuli minu pisikeste silmade jaoks kohutavalt palju ning jooksin emme ja issi juurde valades lausa krokodilli pisaraid, mu suured rohuvärvi silmad kiirgasid pisaratest ja läbi nuttu küsisin issilt :"Mis nüüd saab?" Emme võttis mu pisikese käekese ja pesi haava puhtaks. Samal ajal oli issi võtnud kappist lõikepaastri ja asetas selle nüüd sõrmele.
Mu ingli välimus, pisikesed õrnad pruunid lokkid ja mururohelised silmad lummasid kõiki. Kuigi ma lasteaias ei olnud sugugi ingli iseloomuga. Kasvatajad alati kurtsid vanematele,et "Annabel ei pissinud potile,ei söönud putru ja võtis jälle Marielt nuku ära. " Issi kannatas kõik välja ja alles autos ohkas ja ütles tasaselt: " Kullakallis pisike Annabel, kas võiksid natuke korralikum olla?" Ja unustas kõik jälle ühe minutiga.
Ma kasvasin nagu kasvavad ka puud, põõsad ja kõik muu elav. Ma läksin kooli, ma sirgusin suureks iseseisvaks plikaks. Emme muutus emaks ja issi muutus isaks. Enam ei tehtud igapäevaseid komplimente:" Annabel, su juuksed on pikemad.. Annabel sa oled nii ilus.. Annabel, meie pisike inglike." Ma muutusin lihtsalt Bellaks ja kiituste asemel tulid :" Kurat, kas sa saaksid teha nii või kurat kas sa saaksid olla nii jne.. "
Ma ei kannatasin välja igaühe viimsegi märkuse, kuid vahest vihahoos ma ütlesin vastu, see tegi haiget, valu valitses mu hinge, ma mõtlesin alati, et kuidas ma võin ja suudan nii julmalt ja inetult vastu öelda,kuid ajapikku ma mõistin ,et inimestele ei teinud minu kohta öeldud solvangud haiget, kuid mina, ma ikkagi üritasin olla kõikide vastu seesama väike armas ja heasüdamlik inglike.
Ma meenutasin,kui ma nutsin esimest korda, meenutasin esimesi pisaraid.. Ma olin alati arvanud, et esimesed pisarad on kõige valusamad ja vastikumad, aga sind nähes unustasin kõik, Sa olid nagu päike mu jaoks. Alati tulin rõõmuga koju,et Sinuga rääkida. Alati olin rõõmus, kui kuulsin Su nime, naeratus oleks justkui vägisi suule tulnud ja püsis seal nii kaua .. Kuni ma nägin msnis kirja: "Kõik on läbi, vabandust ! "
Ma ei jõudnud isegi mõelda, milline vastik hädapätakas, lapselik ja rõve, südametu kartja sa oled, ma ei suutnud isegi mõelda, et sa kartsid näost näkku öelda, sa kartsid, sa kardad, sa oled jälestav, ma ei suutnud mõelda ega tunda, enne jõudsid tuhanded pisarad vallutada mu mõistu, silmad ja mu põsed, pisarad, need voolasid vaikselt mööda mu põski alla, suule jõudes, tundsin kibedat valu maitset. Ma unustasin hetkega, kui valusad ja rohked mu esimesed pisarad olid, sest see valu mida ma tundsin nüüd, polnud võrreldav millegiga..
Kõik muutus nii mõtetuks, kollane päike, mis kunagi kiirgas olenemata oma suurusest, nii eredalt ja kollaselt, muutus nüüd mustaks ääretult suures plekiks, olenemata oma rohkusest, see ei kiirganud, vastupidi see kustutas kõik..
Naeratus muutus pisarateks ja kõik oligi läinud. Ma tundsin ennast tühisena, ei kellegina ja lihtsalt läksin, läksin kaugele ära, kus polnud Sind, kus polnud asju, mis meenutaksid Sind, olid uued ja paremad inimesed, kes aitasid mul unustada, unustada mineviku, ma lihtsalt olin läinud, ära, igaveseks..
Pisarad võivad olla nii suured kui väikesed, neid võib olla palju kui ka vähe. Vahest sa tunned neist rõõmu.. vahest ! Aga üks on kindel, nii õnnes, kui ka kurbuses, nii armastuses kui ka vihas, tühjuses, tundetuses, helluses ja ootuses-lootuses, alati saadavad ja lõpetavad Su loo pisarad.
sunnuntai 13. maaliskuuta 2011
Mis on tunded ?
Loodan, et kõik, kes loevad, avaldavad arvamust, parandavad vigu ja annavad kriitikat. Ainult parandades, saab paremaks :)
Ärge uskuge lugusid, mis algavad sissejuhatusega " mis on see " või " mis juhtub, kui teha seda" pluss " elas kord " jne.. Samamoodi ärge uskuge seda, mis räägib ebareaalsusest ja olematusest. Ärge uskuge tühiseid sõnu ja ma ei väitle vastu, et peaksite uskuma minu sõnu teemal, mis on tunne?
Tundes jälestust, soovi näha mitte kedagi, soovi, teha mitte midagi, lihtsalt olla, vaadatest tühajde, suurte kutsika silmadega kaugustesse ja sealt vastu nägemas tühjust. Telefonile vastates madalal kõlatul toonil ning kõnet lõpetades sügaval sisutul toonil on tegemist tundega - tühjus. Tühjus on selline tunne, kui tunned, et ei tunne midagi, oled tühi, oled mõtetest tühi, südamest tühi. Sa lihtsalt oled tühi, su sees valitseb tühjus
Raevukus, täielik elektrishokk, enesest väljumine, hambaid krigistades, peas täielik segadus, mõtte on koos, kõik on jooksnud kokkku, kriipimine vastu klaasi pikade teravate küüntega. Sa ei tea, sa ei kujuta ette, mis nüüd juhtub, sa lihtsalt tahad seda teha, sa võtad kätte selle klaasist klaasi ja viskad selle oma kõige suurema tahtejõuga vastu suurt klaasist peeglit. Klaasi lend kestab paar sekundit ja siiis on kogu jõud, kogu jõud su kätes, kogu jõud su kehas ja selles klaasis purustanud suure peegli.. Peale seda vaatad suu natuke lahti maha, suuri kilde. Teed vihase näo pähe ja kõnnid minema.. Sa oled närvis, sa tunned viha. Kõige pahem ja raevukam tunne- viha, valitseb igat inimest, kunagi, erineval moel, erinevas kohas..
Ma tean sind, ma vajan sind, ma tahan sind, ma pean sinuga olema, ma tahan sinna, kus oled sina.. Ma ootan sind kasvõi sada aastat, aga ma pean saama sinu juurde, sinu embusesse, ma võin teha ükskõik mida, sest mina olen armastus, ma olen tunnetest kõige armsam ja helgem, ma muudan halva heaks, ma teen hallid päevad valgeteks. Ma panen inimesed tundma imelist tunnet, ma võlun nende südamed ja vallutan nende pead, ma oskan seda hästi, Sest mina olen armastus.
Aga, mis on tunded? Kas tunded on tegelikult olemas ? Kas need eksisteerivad või me lihtsalt mõtleme, et tunneme, kasutades teise inimese mõtte apse ja pause, lollitades nende mõistusega. Kas me lihtsalt arvame, et tunneme, viha, üksindust, armastust, headust, hoolivust? Kas me lihtsalt arvame, et tunneme igas kohas rõõmu ja armastust. Kas me lihtsalt arvame, et teha endal tuju heaks mõtetega, et me tunneme igat puudutust ja liigutust, et me tunneme armastust ja viha.. Mis on tunded? Las igaüks seletab seda nii nagu ise tahab. Tunded on hetk, olukord..
Ärge uskuge lugusid, mis algavad sissejuhatusega " mis on see " või " mis juhtub, kui teha seda" pluss " elas kord " jne.. Samamoodi ärge uskuge seda, mis räägib ebareaalsusest ja olematusest. Ärge uskuge tühiseid sõnu ja ma ei väitle vastu, et peaksite uskuma minu sõnu teemal, mis on tunne?
Tundes jälestust, soovi näha mitte kedagi, soovi, teha mitte midagi, lihtsalt olla, vaadatest tühajde, suurte kutsika silmadega kaugustesse ja sealt vastu nägemas tühjust. Telefonile vastates madalal kõlatul toonil ning kõnet lõpetades sügaval sisutul toonil on tegemist tundega - tühjus. Tühjus on selline tunne, kui tunned, et ei tunne midagi, oled tühi, oled mõtetest tühi, südamest tühi. Sa lihtsalt oled tühi, su sees valitseb tühjus
Raevukus, täielik elektrishokk, enesest väljumine, hambaid krigistades, peas täielik segadus, mõtte on koos, kõik on jooksnud kokkku, kriipimine vastu klaasi pikade teravate küüntega. Sa ei tea, sa ei kujuta ette, mis nüüd juhtub, sa lihtsalt tahad seda teha, sa võtad kätte selle klaasist klaasi ja viskad selle oma kõige suurema tahtejõuga vastu suurt klaasist peeglit. Klaasi lend kestab paar sekundit ja siiis on kogu jõud, kogu jõud su kätes, kogu jõud su kehas ja selles klaasis purustanud suure peegli.. Peale seda vaatad suu natuke lahti maha, suuri kilde. Teed vihase näo pähe ja kõnnid minema.. Sa oled närvis, sa tunned viha. Kõige pahem ja raevukam tunne- viha, valitseb igat inimest, kunagi, erineval moel, erinevas kohas..
Ma tean sind, ma vajan sind, ma tahan sind, ma pean sinuga olema, ma tahan sinna, kus oled sina.. Ma ootan sind kasvõi sada aastat, aga ma pean saama sinu juurde, sinu embusesse, ma võin teha ükskõik mida, sest mina olen armastus, ma olen tunnetest kõige armsam ja helgem, ma muudan halva heaks, ma teen hallid päevad valgeteks. Ma panen inimesed tundma imelist tunnet, ma võlun nende südamed ja vallutan nende pead, ma oskan seda hästi, Sest mina olen armastus.
Aga, mis on tunded? Kas tunded on tegelikult olemas ? Kas need eksisteerivad või me lihtsalt mõtleme, et tunneme, kasutades teise inimese mõtte apse ja pause, lollitades nende mõistusega. Kas me lihtsalt arvame, et tunneme, viha, üksindust, armastust, headust, hoolivust? Kas me lihtsalt arvame, et tunneme igas kohas rõõmu ja armastust. Kas me lihtsalt arvame, et teha endal tuju heaks mõtetega, et me tunneme igat puudutust ja liigutust, et me tunneme armastust ja viha.. Mis on tunded? Las igaüks seletab seda nii nagu ise tahab. Tunded on hetk, olukord..
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)